Ajakirjanikele

Ajakirjanikud mitte üksnes ei kajasta tegelikkust, vaid oma tegevusega kahtlemata ka kujundavad seda. Seega saavad ajakirjanikud kas aidata kaasa võrdsema ühiskonna tekkimisele või hoopis takistada seda. Kvaliteetne ajakirjandus on oma käsitluses objektiivne ning hoidub lihtsustavatest ja stereotüüpsest lähenemisest.

Kas mehed ja naised saavad võrdselt sõna?
Kas naisi ja mehi kujutatakse ühtmoodi?
Fotode kasutamine
Soovitusi

Kas mehed ja naised saavad võrdselt sõna?

2010. aasta ülemaailmse meediaseire põhjal selgus, et Eesti tele-, raadio- ja trükiajakirjanduses olid naised uudiste subjektiks 15%, mehed 85% juhtudest. Ka arvamuslugude autoritena ning raadio- ja televisiooni poliitikasaadete külalistena on naisi palju vähem kui mehi. Samal ajal näitavad erinevad uuringud, et põhjuseks pole sugugi vaid naisekspertide vähesus: naistippjuhtide ja poliitikute esindatus ajakirjanduse veergudel on oluliselt madalam kui nende tegelik osakaal ühiskonnas. Peale selle saavad vanemad naised ajakirjanduses palju vähem tähelepanu kui nooremad. Meeste puhul sellist vanuselist erinevust välja tuua ei saa.

Soovitusi:

  • Täienda oma olemasolevaid kontakte, püüdes iga teema kohta leida nii mees- kui naiseksperte, poliitikuid, arvamusliidreid, ettevõtjaid jt.
  • Vaata oma kirjatööd üle kriitilise pilguga, küsides, kas uudiste ja lugude allikate valik on põhjendatud.
  • Vestlussaate juhina võimalda nii meestel kui ka naistel oma arvamusi vabalt väljendada, jäädes küsitluse viisis neutraalseks.

Kas naisi ja mehi kujutatakse ühtmoodi?

Meediauuringud on näidanud, et naisi kujutatakse vähemas arvus rollides kui nad reaalselt tegutsevad ning peamiselt kujutatakse neid eraeluga seotud rollis. Mehi seevastu näidatakse suuremalt jaolt avaliku elu tegelastena, oma eriala asjatundjatena. Ka intervjuudes, mille keskmes on ametialaselt edukas naine, pööratakse sageli suurt tähelepanu intervjueeritavale „kui naisele“ ja tema „naiselikele“ omadusele. Näiteks küsides küsimusi kehakaalu, lemmikriiete või laste eest hoolitsemise kohta. Samuti pööratakse naistest rääkides rohkem tähelepanu välistele detailidele nagu huulepulgatoon, kingakontsa kõrgus või dekoltee sügavus, kuigi sel puudub loo sisuga seos.

Naiste käest küsitakse harvemini arvamust kui eksperdilt, pigem oodatakse emotsionaalseid kommentaare ja küsitletakse neid kui mõne sündmuse tunnistajaid. Keskmiselt on uudistes esinevad naised ka nooremad kui mehed ning naisi kujutatakse meestest kaks korda sagedamini ohvritena. Naistest räägitakse ka sagedamini, rõhutades nende perekondlikku kuuluvust kellegi tütre või naisena. Naisi esitatakse sageli kui nõrgemaid ja mehe kaitset vajavaid; hoolitsevaid ja lohutust pakkuvaid; emotsionaalseid ja empaatiavõimelisi, rumalamaid. Mehi seevastu näidatakse sagedamini kui domineerivaid, algatusvõimelisi, enesekindlaid, riske võtvaid liidreid ja juhte; kindlaid otsustajaid, agressiivseid ja vägivaldseid.  Kvaliteetne ajakirjandus ei peaks selliseid lihtsustusi ja soolisi stereotüüpe taastooma, vaid oleme nende suhtes pigem kriitiline.

Soovitusi:

  • Küsitle mehi ja naisi samamoodi, mitte mehi eelkõige ekspertidena ja naisi eraelu teemal.
  • Ära jaota teemasid „naiselikeks“ ja „mehelikeks“.
  • Ole kriitiline sooliste stereotüüpide suhtes.
  • Esita nii mehi kui naisi täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena, mitte lähtuvalt soolistest stereotüüpidest, mis kirjeldavad naisi kui nõrgemaid ja emotsionaalsemaid ning mehi kui domineerivaid ja vägivaldseid.
  • Väldi intervjueeritava tutvustamisel tema füüsilise välimuse ja perekonnaseisu kirjeldamist, kui loo sisu seda vältimatult ei nõua. Keskendu infole, mitte allika välimusele või seksikusele.
  • Ole inimeste välimuse suhtes neutraalne, ära lähtu kehtivatest iluideaalidest.
  • Ära kirjelda naisi abikaasa või lähedaste kaudu.
  • Ära kujuta naisi ohvritena, kui tegemist pole soopõhise vägivallaga.

Fotode kasutamine

Lisaks ajakirjanduslikule tekstile annab sõnumeid edasi ka loole lisatud foto või muu pilt. Pildi valikul tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et see ei võimendaks ega taastoodaks soolisi stereotüüpe.

Soolisi stereotüüpe võimendavad kujutised, kus:

  • Naisi kujutatakse koduses keskkonnas, hoolitseja või ema rollis (juhul, kui see pole loo seisukohast oluline), mehi väljas või tööga seotud kohtadel nagu ehitusplatsid, rasketööstus.
  • Mehed asetatakse fotol esiplaanile ja naised tagaplaanile või kujutatakse naisi meeste poole alt üles vaatamas.
  • Naisi ei kujutata otse silma vaatavana, vaid pigem külgvaates või ka flirtivas poosis.
  • Kujutatakse rõhutatult naise keha, sh kujutatakse pildil ainult keha, näiteks jalgu.

Loe lähemalt: