Arengukava koostamise ettepanek ja sooline aspekt

Arengukava ettevalmistaja kohus on analüüsida kõikide mõjude avaldumist mõjude alavaldkonna tasemel. See tähendab, et arengukava koostamise ettepaneku väljatöötamisel tuleb tuvastada ka võimalik kaasnev mõju naiste ja meeste olukorrale ning sugudevahelistele suhetele. Selles on abiks „Mõjude hindamise metoodika” 3. lisa kontrollküsimused ja kõikvõimalikud muud abimaterjalid (uuringud ja teised informatsiooniallikad), mille abil on võimalik hinnata, kas kavandatav poliitika avaldab mõju meeste ja naiste olukorrale või mitte.

Arengukava koostamise ettepanek peab sisaldama esialgset hinnangut arengukava kaasnevate mõjude kohta ehk esmast mõjuanalüüsi.

Esmane mõjuanalüüs koosneb kahest etapist.

  1. Mõjude tuvastamine
  2. Mõjude olulisuse väljaselgitamine

1. Mõjude tuvastamine

Mõjude tuvastamise käigus tuleb hinnata, kas poliitikavalikute või ‑instrumentide rakendamine võib mõjutada naiste ja meeste igapäevaelu ühiskonnas ja kas naiste ja meeste vahel on selles valdkonnas märkimisväärseid erinevusi ehk kas poliitika või meede avaldab mõju naiste ja meeste vahelistele sotsiaalsetele suhetele.

Et esmast mõju välja selgitada, tuleb uurida sooliselt eristatud statistilisi andmeid ning esitada järgmised üldised küsimused.

  • Kas ettepanek mõjutab meeste või naiste igapäevaelu ja -tegevusi?
  • Kas naiste ja meeste vahel esineb selles valdkonnas erinevusi (õigused, ressursid, osalus, soorollidega seotud väärtused ja normid)?

Kui vastus ühele neist küsimustest on jaatav, siis on seos soolise võrdsusega olemas ja kavandatavate poliitikameetmete võimalikku mõju naiste ja meeste olukorrale tuleks hinnata. Vältida tuleb olukordi, kus meede on liiga üldiselt kirjeldatud ja seost läbiva teemaga ei suudeta näha. Iga meede, mis lõpptulemusena mõjutab inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutab sh ka naisi ja mehi. Seega tuleb alati analüüsida kavandatavate meetmete võimalikku mõju naiste ja meeste olukorrale. Rakendatavad meetmed ei tohi suurendada naiste ja meeste vahelisi sotsiaalseid erinevusi, vaid peavad aktiivselt soolist ebavõrdsust vähendama.

Näiteks on Transpordi arengukava 2014–2020 eesmärgiks seatud see, et Eesti transpordisüsteem võimaldaks inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel. Liikumisvõimalused peavad olema võimalikult võrdselt kättesaadavad kõigile inimestele sõltumata nende vanusest, füüsilistest piirangutest, sissetulekust vm asjaolust.

Kuna arengukava sihtgrupina on määratletud kõik inimesed, puudutab see rohkem kui ühte sihtrühma ehk see puudutab nii mehi kui ka naisi. Transpordisüsteem on oluline elukeskkonna osa ning avaldab otsest mõju meeste ja naiste elukvaliteedile (st meeste ja naiste võimalustele osaleda tööturul, vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavusele jmt).

Tulenevalt meeste ja naiste erinevast ühiskondlikust staatusest (nt naiste suurem hoolduskoormus) on meestel ja naistel erinev liikumisvajadus (nt naised teevad päevas rohkem ja lühemaid sõite, kuna täidavad mitmesuguseid hoolduskohustusi, ning mehed teevad vähem ja pikemaid sõite; meeste hulgas on rohkem autokasutajaid kui naiste hulgas, eriti üle 65aastaste hulgas jmt). Seega on transpordi arengukavas kavandatavatel meetmetel otsene mõju meeste ja naiste igapäevaelule.

Selleks, et tagada nii meestele kui ka naistele nende vajadustele vastavate transporditeenuste kättesaadavus ja kvaliteet, tuleb kõigepealt välja selgitada, millised võimalused ja vajadused transpordisüsteemi kasutamisel on naistel ja millised meestel. Seejärel tuleb kavandada meetmeid, mis võtavad arvesse nii meeste kui ka naiste erinevaid vajadusi (turvalisus, ligipääsetavus, sõidugraafik, sõidupileti hind jmt).

NB! Mõjude eelhindamine sugupoolte aspektist ei ole kohustuslik poliitika puhul, mille peamine eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, vaid on kohane eelkõige poliitika puhul, millel on muud eesmärgid.

2. Mõjude olulisuse väljaselgitamine

Nii nagu kõigi teiste mõjude puhul, kasutatakse meeste ja naiste võrdsusele avalduvate mõjude olulisuse hindamiseks nelja kriteeriumi:

  • mõju ulatus,
  • mõju avaldumise sagedus,
  • mõjutatava sihtrühma suurus,
  • soovimatute mõjude kaasnemise risk.

Sellest, kuidas viia läbi esmast mõjuanalüüsi alavaldkonna „Sooline võrdsus” kohta, saab lähemalt lugeda „Soolise aspekti asjakohasuse ja olulisuse hindamine” ja tutvuda näitega siin.

Selleks, et mõjud naiste ja meeste võrdsusele oleks õigesti hinnatud ja tuvastatud, on oluline juba valdkonna arengukava ettepaneku koostamise etapis kaasata soolise võrdõiguslikkuse eksperte ja vabaühendusi, kellel on vastavad ekspertteadmisedning konsulteerida soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest vastutavate institutsioonidega (Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei).