Soolise aspekti asjakohasuse ja olulisuse hindamine

Analüüsides arengukava või meetme/programmi tegevuste kavandamisel võimalikke potentsiaalseid mõjusid, tuleb läbi mõelda, kas kavandataval ettepanekul on seos soolise võrdsuse teemaga.

Oluline on silmas pidada, et valdava enamiku meetmete sihtgruppi kuuluvad kahe suurima ühiskondliku grupi esindajad naised ja mehed –, mistõttu tuleb alati analüüsida, kuidas rakendatavad meetmed naiste ja meeste olukorda ühiskonnas mõjutavad.

Et hinnata, kas sooline aspekt on asjakohane, tuleb appi võtta soo järgi eristatud statistika ja soopõhised uuringud valdkonna kohta, millesse soovitakse sekkuda.

Näiteks on naised ja mehed koondunud erinevatele tegevusaladele. Tertsiaarsektoris töötab üle 79% kõigist tööturul hõivatud naistest, kusjuures naiste osakaal hariduse valdkonnas on 81% ja tervishoiu valdkonnas 87%. Ettevõtjana tegutses 2011. aastal kõigist hõivatutest 11,4% mehi ja 5% naisi. Juhtide hulgas on naiste osakaal 36%. Meeste oodatav eluiga on keskmiselt 10 aastat lühem kui naistel. Naistel on suurem koormus ning ajakulu pereliikmete eest hoolitsemisel jne.

Et tuvastada seos soolise võrdsuse teemaga, tuleks vastata järgmistele küsimustele.

  • Kas ettepanek on seotud inimestega?
  • Kas ettepanek mõjutab naiste ja meeste igapäevaelu?
  • Kas meeste ja naiste vahel esineb selles valdkonnas erinevusi (õigustes, kohustustes, võimalustes, vastutuses, ressurssides, osaluses, soorollidega seotud väärtustes ja normides)?

Kui vastus ühele küsimustest on jaatav, on seos olemas ning kavandatava poliitika ja/või meetme/programmi mõju naiste ja meeste olukorrale tuleks hinnata, tagamaks, et poliitika või meetmete rakendamise tulemusena ei taastoodetaks ega süvendataks olemasolevat soolist ebavõrdsust, vaid aidataks kaasa soolise võrdsuse saavutamisele.

Kui seose olemasolus valdkonna ja läbiva teema vahel ei olda kindlad, tuleks eelistada meeste ja naiste olukorra analüüsimist ning soolise mõju hindamise läbiviimist või konsulteerida soolise võrdõiguslikkuse ekspertidega.

Arengukava koostamisel soolise mõju hindamise läbiviimise vajadust aitavad hinnata ka järgmised küsimused.

Kas kavandatav poliitika mõjutab naiste ja meeste

  • ligipääsu ressurssidele (raha, aeg, omand, materiaalsed hüved, informatsioon, haridus jne) ja ressursside jagunemist meeste ja naiste vahel;
  • töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, sh hoolduskohustusi (lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, jne) ja ajakasutust;
  • ameti- ja kutseoskuste arendamise võimalusi;
  • töölesaamise võimalusi, tööelu kvaliteeti ja tööhõivet;
  • võimalusi osaleda ühiskonna otsustusprotsessides;
  • tervist ja haigestumist, tervisekäitumist ning vajadust tervishoiuteenuste järele;
  • turvalisust, vägivalla ohvriks langemise ohtu;
  • tõrjutust, sotsiaalset kaasatust?

Samuti tuleb uurida, kas kavandatav poliitika mõjutab ühiskonna arusaama soorollidest, näiteks tööde jagunemine meeste ja naiste vahel, inimeste vastavaid hoiakuid ning käitumist.

Avalikkusele suunatud poliitikate ja meetmete puhul on seose puudumine soolise võrdsuse teemaga pigem erand. Esialgselt sooneutraalsena tunduv poliitika või meede võib lähemal uurimisel osutuda hoopis soopimedaks ehk selliseks, mis eirab ühiskonnas eksisteerivat meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust ning sihtgruppide vajadusi. Vaata näidet.

Meetmed, mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine, omavad samuti alati seost meeste ja naiste võrdsuse teemaga.